SÄUH MALTA

SÄUH, MALTA

MITTE-RIINIMANDA NOORTE- JA VILISTLASKOORI SÕIT V MALTA RAHVUSVAHELISELE KOORIFESTIVALILE 29.10 – 06.11.2013

Minu tähelepanekul on Koorilaulmine  muutumas. Võib-olla ma eksin, kuid nii ma tajun: koorilaulu tase on tõusnud – enam ei suuda nautida kooskõlamatuid koore või klaverisaatel kõvahäälseid esitusi, muusika ime on hakanud ilmnema ka tavakooride kontsertidel ja see seab juhendajatele ambitsiooni luua veel täiuslikumat kooskõla. Kooris laulja peaks sellega kaasa tulema, kuid see eeldab täiesti hullu pingutust, harjutamist, vokaaltehniliste teadmiste omandamist ja pühendunud tegu igas proovis. Koolikoori on raske leida inimesi, kes oleksid valmis sel määral pühendunult harjutama kooskõla, et sünniks ilu. Väikekoha  probleem on veel ka andekate ja tarkade laste suur hõivatus, sest kui nüüd kord ka ausalt välja öelda, siis koorilauluga saab tegeleda vaid keskmisest intelligentsem inimene, vaimsuse suunas orienteeritud laps/noor ja see suundumus saab alguses kodunt. Olen aastate jooksul pidanud lubama ürgandekate loobumist näiteks kooris käimisest – see pole vaid koor, see on vaimse pingutuse nõrkus, mis määrab suuresti ära kogu edasise teekonna, ka keskkonna fragmenteeritus  ei toeta rutiini ületamise võimet suurema eesmärgi – ilu – nimel.

Ka laulupidu ei lepi vähemaga – laupäevases valikkooride eelproovis töötasid meie tippdirigendid Mikk Üleoja ja Hirvo Surva minu eelteadmisel heade kooride lauljatega ja nad ei jäänud väga rõõmsaks selle päeva järel, sest intonatsioon ei vastanud neile kunstilistele eesmärkidele, mida nad olid laulupeo esimese päeva kontserdiga enesele seadnud.

Muidugi võib vaadelda ka repertuaari valiku aspekte, olen saanud etteheiteid, et ma laulan liiga tõsiseid laule. Üks tore laulupoiss lahkus teatega, et tema küll ei viitsi neid kiriku laule laulda ja kui ma tahan, et ta edasi käiks, peaksin talle hakkama maksma.

Mõtisklesin aasta tagasi augustis, mida teha ja kuidas, et pingutuse järgne rahulolu saaks sündida kooris lauljatele. Uurisin kooriühingust erinevaid võimalusi ja SÄUH, MALTA … seal olla hea korraldus, mitmeid kategooriaid ja täiesti teistmoodi – väike saar keset Vahemerd ja üsna Aafrika lähedal. Kole kallis.

Hakkasime siis peale: kogusime kokku lapsevanemad ja saime piirhinnas kokkuleppele (selle suutsime enamvähem ka täita ja lapsed said toetatud).  Välisreisid oleme alati teinud üheskoos vilistlastega (mitmed argumendid: turvalisem, saab kavasse valida keerukamaid lugusid, kinnitab järjepidavust, sel korral ka aastatega kogunenud krediit). Saatsin teate neile ja vaatasin, kes oleksid tulemas, siis sain teha kategooria valikud ja kava. Näiteks kogunes rohkesti meeslauljaid, mis võimaldas meil laulda Cyrillus Kreegi Taaveti laule, mida pean meie muusika pärliteks ja mida riinimandad on alati heal meelel laulda soovinud. Halleluuja!

Eraldi lastekoorina välja minna ei saanud, nuputasin, kuidas neile siiski anda konkursilava kogemus – SÄUH, TORMIS. Oleme juba aastast 2005 esitanud rahvusvahelistel konkurssidel tema rahvalaule Maido Saare liikumisseadetega. Seekord seadis veel puuduvad osad Uku Uusberg.

Konkursilaval oli 44 lauljat ja saavutati II tulemus ühes kulddiplomiga (kategooria võidust jäi puudu vaid 0.2 punkti) FOTO 1 FOLGI LAVA

Kooli noortekooris ja vilistlaste seas olid väga head lauljad ja see inspireeris valima sakraalse kategooria, mis kahtlemata oli konkursi kõige kõrgema tasemega. Laulsime seal kohustuslikuna renessansi ajast Tomas Luis de Victoria O Magnum Mysterium ja Pärt Uusbergi Miserere (solist Katre Pukk), mille peale üks prantslasest dirigent püsti hüppas ja hüüdis „Bravo“ ja hiljem oma vaimustust jagas nõnda, et seda ei saa kunagi unustada. Veel oli sakraalses voorus kavas J. Vila Sanctus-Benedictus ning kaks Taaveti laulu C. Kreegilt (104 ja 141). Konkursivoor toimus kirikus, mille akustika ületab kujutlusvõime (St Publiuse kirik) – kuivõrd toetav, kuivõrd kergelt kõlas koor, kuivõrd hästi mängisid dünaamilised ideed, kuivõrd kaasas oldi muusikaga … see oli kirjeldamatult võimas elamus. Zürii hindas väga kõrgete punktidega meid ja nendega asetusime III tulemusena väärikasse ritta 10 sellest voorust osa võtnud koori seas. FOTO 2 SAKRAALNE VOORU ESITUS  ST PUBLIUSE KIRIKUS

Täiesti võrdne tähelepanu sel sõidul oli kõigel, mida Maltal võib näha ja kogeda. Siin oleme ja jääme alatiseks tänu võlgu Raplamaalt pärit ja juba viiendat aastat Maltal elavale Birgit Oidramile – kes enamvähem kogu aasta jooksul oli abiks nõu ja jõuga, siin kohal jäävad sõnad hõredaks kirjeldamaks seda, mida see armas naine meie heaks tegi: läbirääkimised bussifirmadega, cateringid, vaatamisväärsuste soovitused ja soodsamad rakendused. Kummardus.

Elasime hotellis Plevna Sliemas, tase oli hea, vahetati pesu iga päev ja hommikusöök täitis pikaks ajaks kõhtu.

Esimene ringreis oli  Mostas  ja vanas pealinnas  Mdinas.

San Antoni aed FOTO 3 SAN ANTONIO AIAST (presidendi kodu ning botaanikaaed tema kodu ümber); Mosta kirik, kus tüdrukud said selga hõrgud kehakatted, kuna lühikeste, (no meil olid väga lühikesed) pükstega sisse ei saanud. See oli väga hullu akustikaga, laulsime seal mõned laulud ja kaja ei lõppenudki ja laul muutus tundmatuseni … ei teagi, kas jäi ilus … FOTO 4 KEHAKATTED 4 NEIDu

Teine ringreis –  megaliiditemplid (Hagar Qim ja Mnjadra) (megaliiditemplid on üks kolmest Maltal olevast UNESCO kultuuriväärtuste pärandist ja midagi, mida kindlasti nägema pidime). Peatusime ka  Blue Grottos – üks imeilus vaade kõrgelt kaldalt võimsale looduslikule koopale.FOTO 5 KOOPAST

St Patriku kirikus oli õhtul esimene avalik kontsert. Proov hotellis – saime lahkesti kasutada seminariruumi ja sisuliselt kujunes sellest koorilaagri õhustikuga keskkond kogu ajaks, lihvisime seal konkursikava – hindamatu abi minule oli  Sirlen Rekkorilt ja Pärt Uusbergilt. Üldse on hästi tore, et lapsed ja noored kogesid päris professionaalset tööstiili (nii Uku kui Sirlen ja Pärt). Ja ma olengi proovide fänn tegelikult, see mis sünnib pühendunud noortel ühes konkursi eelsel õhtul proovis, on uskumatu ja kirjeldab vaid inimvõimete piiride avarust.

Neljapäev, 31. Oktoober, algab Malta V rahvusvaheline koorifestival! Folgikategooria akustikaproov, avarongkäik ja laulmine festivali avakontserdil Singing of Peace, sinna oli valitud 33 koorist 5 koori, esinesime viimasena ja ilmselt ka väga muljetavaldavalt kui publiku aplausi aluseks võtta. See oli hiigelsuur katedraal, St Johni Co-Cathedral, kohe väga suur. Ja kontseptsiooni kohaselt peeti seal oikumeenilist tseremooniat, mida illustreerisid erinevatest rahvustest koorid oma emakeelse vaimukiku muusikaga. Meie laulsime Sisaskit ja Kreeki. FOTO 6 KATEDRAAL JA EESTI LIPUGA KOOR.

Eelnes festivali rongkäik ja palju rahvast oli tulnud seda nautima ja väga lõbus oli, ülihea puhkpilliorkester sattus meie ette.

http://www.interkultur.com/competitions-festivals/international-competitions/int-choir-competition-and-festival-malta/malta-2013/program/ siit näed osalevaid koore ja kõike muud festivaliga seonduvat!

Festivali  toimumispaik oli Katoliku Instituudis, kust õnnestus saada ruume ka harjutuseks, meil oli vajadus päris korralikult harjutada, kuna Eestis ei saanud koori kunagi kokku 100% ja kooskõla ja liikumised vajasid palju tööd veel. HARJUTUSE PILT SOPRAN + MÕNED AIA PROOVI PILDID(7 ..)

Lustlik kontsert anti ka imeilusas Upper Barrakka aias AIA KONTSERT PILLE FOTO (8)

Festivali viimane päev võimaldas laulmist tavapärasel pühapäevasel Malta katoliku missal ja väikest kontserti samas (Sacre Cuor kirik). Teenistuse jaoks valisime hoolikalt laule – tegemist on minule suhteliselt tundmatu konfessiooniga ja teadmine nendest reeglitest seadis suure vastutuse. Arutasin reverendiga kõik sisud hoolikalt läbi ja oli uhke küll, kui preester siseneb pidulikult meie vaimuliku rahvalaulu saatel – mu arust selline võikski maailm olla – ühtne ja täidetud armastusega. Koju jõudes ootas juba kiri sealselt vaimulikult, kes väljendas tänu meie laulmise eest. Seal sündis küll muusikaline ime ka … kõrgem veel kui me ise .

Grand Prix vooru me ei pääsenud, sest sel korral oli reglement, et kategooria(6) võitjad laulavad kõrgeima auhinna nimel. Meie punktid olid 33 koori seas 4. kohal, oleksime mõnel teisel konkursil saanud ka veel laulda GP voorus. Kogumina jäin tulemustega väga rahule ja GP võitjat koori me poleks ka mingi valemiga üle laulnud, kuid teised olid lähemal. Nii palju siis spordist muusikas.

Ülimalt meeleolukas oli festivali lõpupidu kruiisilaeval Captain Morgan, see sõit hilisõhtusel Vahemerel ei unune iialgi, esitasime seal kogu oma repertuaari, tantsisime Tormiseid ja olime õnnelikud.

Järgnevad päevad  kulgesid pisut vabamas olemises: rannapäev ühes võimalusega matkata imeilusal rajal. Päris viimane Malta päev möödus Gozo saarel. Taevas tahtis, et me kogeksime ka tormi ja nii oligi, laeva kõikumine kestis veel mitu päeva minu kehas. Kuid elamus oli see eest mitmekordne … TORMI FOTO 9 UKUGA Külastasime kõiki vaatamisväärsusi, mida sai – loodus, linnad, koopad, rand + vaba aeg pealinnas Victorias

Universum andis meile eriti vinge kingituse – lend lükati päev edasi ja kõik viidi luksushotelli, millist minu kaua elanud silmad küll näinud ei olnud. Selline hedonismi pidupäev kuidagi sobis hästi meie vajadustega: ujuda, saunatada, süüa täiesti uskumatuid toite täiesti uskumatutes kogustes täiesti uskumatu teenindusega. See oli ülimalt naljakas. Ma pean nagu mõtlema veel üle, mis see oli. Naljatasin avalikult, et see võiks olla motiveeriv faktor tegelemaks koorilauluga. Kui õpilased teaksid, et midagi sellist võib neile osaks saada, siis oleksid koorid jälle innustunud lauljaid täis. Jaa, nii lihtne see muidugi pole ja ei oska öelda täna, kas ma homme veel saangi kuhugi minna. SÄUH, RAPLA.

Selle ulmereisi  eest  tahan öelda avaliku tänu  Pille Kuldkepile FOTO PILLE JA MINA (reisisellid tänasid meid)

Ta on aastatega sirgunud püüdmatult kvaliteetseks reisikorraldajaks. Sõnadega kohmakas väljendada, kuid  47 reisiselli teavad seda, lapsevanemad teavad, kool teab … kord peatas ta salvestuse ajal linna kohal tiirutanud helikopteri, seda kujundit saab kasutada ka selle reisi korraldamise protsessi kohta – kes suudab peatada helikopteri, selle jaoks ei ole ületamatuid olukordi: mitmed kriitilised kommentaarid algfaasis, ülilohakad kommunikatsioonid (ei antud vastuseid tema kirjadele) ja väärtõlgendused – ka neid töötles tema ja andis rahulikke selgitusi. Kirjavahetus lennufirmaga  säästis kulusid nimetamisväärselt, kogu Early Bird tingimuste täitmine(varajased maksed jmt), mis samuti aitas vähendada kulusid. Heatahtlikkus kõiges, absoluutselt kõiges. Esimest korda hakkasid lauljad huvi tundma, kuidas meie Pillega tutvusime, kust ma ta leidsin – eks ikka lauljate vanemana leidsin (Nele ja Kaie), lisaks suurepärase kolleegina leidsin. Imetlus.

Tänada soovime Rapla valla kultuurinõukogu, Eesti Kultuurkapitali, Kultuurkapitali Rapla Ekspertgruppi, PILLE TEEB SEDA NIMISTUT – KAS SAAB SELLE VEEL HLISEMAKS ESITADA