Hooaeg 2011-2012

Väike koosseis. Keeruline. Aga meeldejääv.

_MItte-Riin_12MG_8063

Hooaeg algas raskustega – ligi 10 lauljat oli koosseisus vähem. Tükk aega polnud nii väikest koosseisu olnud Riinimandal. Aga nagu ikka suutsime ennast kokku võtta ja teha ära traditsioonilise Hingedepäeva kontserdi, mis jääb võib-olla paljudele meelde, kuna oli viimane, kus meiega koos esines armastatud Andres Ehin. Novembri lõpus toimus Advendikontsert armsas Juuru kirikus, kus oli küll väga külm, aga rahvast soojade südametega oli palju. Nii neil kontsertidel kui ka edaspidi abistasid meid supertenor Reio ja bass Kiku, kes lendasid akendest proovi ja laulsid viimsegi kui noodi. Aasta tippsündmuseks, sihiks silmi ees oli märtsis toimunud noorte segakooride konkurss Raplas, mille nimel nähti kõvasti vaeva ja valati higi. Selle tulemuseks saime tihedas konkurentsis 1. kategooria, mis oli tohutult hea saavutus. Selle hooaja koor pidavat olema kammerlik ja kauni kõlaga. Kooliaasta viimased kuud tehti suu ja diafragma lõdvestusharjutusi. Enne lõpetamiste perioodi algas direktsioonilt lõpuaktuseks traditsioonide välja pressimine. „Lahkumine metsast“ – mis on kõlanud pea kõikidel lõpuaktustel, siiski lõpuks lubati , olenemata sellest, et kool pole mingi mets, aktuse kavasse.
IMG_0641

IMG_0601

Iga aasta oodatuim hetk on see kui saab astuda bussile liinil Rapla Maxima – Saaremaa. Järjekordne imeline laager. Kihvtid töötoad – Marini kipskujukesed, Sten-Olle ja Raigo helisalvestused, Reio improvisatsiooniline käsikellade tuba, Pärdi vaimulikud rahvaviisid, Liisi Grünbaumi psühho(loogia) ja ühepäevased – Andres Sahkuri võrkpalli käsitlus ja Mihkel viru orienteerumine. Vast esimest korda ajaloos jõudsid lavale kaheksa vaatuselised etüüdid. Neid saatis muidugi lõppematu Sten-Olle ja Sirleni naer, mis nakatas ka teisi. Võrkpalliturniir, mis oli tasavägine ja karm, venis õhtusse. Kahjuks, nii ta juba kord läheb, olid selleks korraks suureks kasvanud Liisi Teterov, Anett Riismaa, Mariliis Lepikult ja Triin Sassian, kellest mälestused meis kunagi ei kustu.
Koju jõudmisel leidis buss, et ei pea meid sihtpunkti kohale viima, vaid võib ka oma kurnatuse tõttu peatuda mõni sada meetrit enne Maximat ja jääda ootama mehaanikut.

IMG_0583

IMG_0765

Sel toredal aastal sai alguse Riinimanda Teater. Kolm poissi – Henri, Ursel ja Eerik Robert asjasid kodust välja härra Valter „Kusti“ Uusbergi, kes oli nõus tegema noormeestega teatrit. Vanurite elu lõppstaadiumi käsitlev näitetükk sai üleriigilisel Kooliteatri konkursil laureaadi ja sellega kaasnes karbis hobuseraud, mis seisab Valteri öökapil . Nii üleriigilisel konkursil kui ka Saaremaa Miniteatripäevadel said tunnustust isiklikult Valter parima juhendajana kui ka hea käsikirja eest ning Eerik parima mees(poiss)näitlejana. Henri ja Ursel pidid küll pärjatamatuse pärast patja nutma, aga mis ei tapa, see teeb teadupärast tugevamaks.

IMG_0689

Ursel Tilk